Cinque Terre: viis küla ja rahvuspark, mis neid kaitseb

Cinque Terre (“viis maad”) on viis väikest küla Liguuria järsul rannikul, mis kõik jäävad ühe rahvuspargi ja mereala kaitseala piiridesse. Külad on järjestatud rannajoonel üksteise kõrvale, ühendatud nii matkaraja kui ka rongiliiniga, ja just see kombinatsioon – vana kivikülad, kaitstud loodus ja selge liikumisvõimalus külade vahel – teeb piirkonnast ühe Liguuria tuntuima sihtkoha. Enne reisi tasub teada viie küla järjekorda ja erinevust, selle asemel, et valida üks juhuslik foto nimekirjast.

Viis küla ja nende järjekord

Loodest kagu poole on külade järjekord Monterosso al Mare, Vernazza, Corniglia, Manarola ja Riomaggiore. Monterosso on viiest suurim ja ühtlasi ainus, kus on pikem liivarand, Vernazza on tuntud oma väikese looduslikust sadamast ümbritsetud väljaku poolest, Corniglia on ainus, mis ei asu otse mere ääres, vaid kõrgemal kaljul. Manarola on tuntud just päikeseloojangu vaate poolest üle värviliste majade, ja Riomaggiore on viiest kõige lõunapoolsem ning ühtlasi üks elavamaid õhtuti.

Rahvuspark ja mereala kaitseala

Cinque Terre rahvuspark asutati just selleks, et kaitsta järsul mäenõlval sajandite jooksul tekkinud terrassidega viinamarjaistandusi ja külade vahelisi radu kontrollimatu ehitustegevuse eest. Rannikuvetes kehtib lisaks mereala kaitseala, mis piirab püügi- ja paadiliiklust osades lõikudes. Ala kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse just selle pärast, kuidas inimtegevus ja järsk maastik siin sajandeid kõrvuti on püsinud, mitte ainult küladele omaette.

Matkarajad külade vahel

Külad on ühendatud matkarajaga, mida tuntakse üldnimetuse Sentiero Azzurro (sinine rada) all, kuid rada koosneb tegelikult mitmest eraldi lõigust, millest osad on kergemad ja osad nõuavad korralikke matkajalanõusid ning teatud füüsilist vormi. Osad lõigud võivad olla hooajaliselt suletud maalihkeohu või hooldustööde tõttu, mistõttu tasub enne reisi kontrollida rahvuspargi ametlikku lehte, mitte loota vanale reisikirjeldusele. Mõnel lõigul kehtib ka sissepääsu piletisüsteem, mille täpne kord ja hind muutuvad aastate lõikes.

Rong kui alternatiiv jalgsi käimisele

Kõiki viit küla ühendab ka kohalik rongiliin, mis kulgeb suures osas tunnelites läbi kaljude, ja see on mõistlik varuplaan, kui matkarada on suletud, jalad väsinud, või soovid lihtsalt näha kõiki viit küla ühe päeva jooksul ilma pikemalt matkamata. Rongisõit külade vahel on lühike, tavaliselt paar minutit, kuid rongid ei käi alati väga tihedalt, seega tasub enne reisi vaadata sõiduplaan kohapealt või ametlikust allikast, mitte eeldada tihedat liiklust nagu suuremas linnas.

Milline küla sobib ööbimiseks

Monterosso sobib neile, kes soovivad liivaranda ja rohkem majutusvalikuid, kuna see on viiest suurim. Vernazza ja Manarola on pildiliselt kõige tuntumad, kuid majutust on seal vähem ja see tuleb broneerida varakult. Corniglia, olles kõrgemal kaljul ja raudteejaamast eemal, jääb tavaliselt kõige rahulikumaks ja vähem turistlikuks valikuks. Riomaggiore pakub rohkem õhtust elu ja söögikohti kui väiksemad külad. Paljud reisijad valivad ööbimiseks La Spezia suurema linna, mis jääb rongiga mõne minuti kaugusele, ja külastavad kõiki viit küla päevareisidena sealt.

Millal aastas külastada

Suvekuudel on külad ja matkarajad kõige rohkem rahvast täis, rannad kõige soojemad, kuid ka kõige kuumem ja tihedam aeg liikumiseks järskudel radadel. Kevad ja sügis pakuvad tavaliselt rahulikumat õhkkonda ja mõnusamat matkailma, ehkki ilm rannikul võib muutuda kiiresti ning mõni rajalõik võib olla tuuline või niiske. Talvel on rahvast kõige vähem, kuid osa teenuseid ja rajalõike võib olla hooajaväliselt suletud, mistõttu tasub talvise reisi korral kontrollida eelnevalt, mis parasjagu avatud on.

Kuidas Cinque Terresse jõuda

Levinuim tee Cinque Terresse käib läbi La Spezia raudteejaama, kuhu pääseb rongiga nii Genova kui ka Firenze või Pisa suunast, ja sealt edasi kohaliku rongiga otse külade juurde. Autoga sõites tasub arvestada, et külad on väikesed ja kitsaste tänavatega, parkimine on piiratud ja osad külad on autoliiklusele suuresti suletud – rong on seetõttu enamikule reisijatele lihtsam valik kui auto.

Küla	Tuntud selle poolest	Sobib
Monterosso al Mare	Suurim, liivarand	Pereda ja rannapuhkust soovivale
Vernazza	Väike looduslik sadam	Piltide ja jalutuskäigu jaoks
Corniglia	Kõrgemal kaljul, mere äärest eemal	Rahulikumat paika otsivale
Manarola	Päikeseloojangu vaade	Õhtusele jalutuskäigule
Riomaggiore	Elav õhtune elu	Söögikohti ja seltskonda otsivale

Jalanõud ja pakkimine matkaks

Matkarajad kulgevad suures osas järsul ja kivisel pinnal, kohati trepistikuna läbi viinamarjaistanduste, ja tavalised linnajalatsid ei ole selleks kõige parem valik. Korralikud matkajalanõud või vähemalt tugeva tallaga kinnised jalatsid muudavad käimise tunduvalt turvalisemaks, eriti kui rada on hommikuse niiskuse või vihma järel libe. Päikesekaitse ja piisav vesi on samuti olulised, kuna osad rajalõigud kulgevad pikalt ilma varju ja ilma poodideta, enne kui jõuad järgmisesse külla.

Rannad ja suplemine külade lähedal

Monterosso al Mare on viiest külast ainus, kus on korralik liivarand ja rannabaarid, mistõttu valib just seda küla sageli see, kes soovib kombineerida matkamist ja rannapäeva. Teistes külades on suplemiskohad väiksemad, kaljurannad või sadamaäärsed kivid, mis sobivad lühemaks jahutuseks, kuid ei ole mõeldud pikaks rannapäevaks samas mõttes kui Monterosso. Merevee temperatuur ja lainetus muutuvad hooaja järgi, seega tasub suplemisplaani kohandada ilma ja kohaliku hoiatuse järgi, mitte eeldada, et meri on iga päev ühtviisi rahulik.

Andmeside mägistel matkaradadel ja külade vahel liikudes võib kõikuda, olenevalt kohalikust levist, mistõttu tasub enne reisi selgeks teha, kuidas telefon Itaalias töötab – seda selgitab mis on eSIM, ja hinnad lühemate reiside jaoks on lehel hinnad. Kes jätkab reisi edasi Toscana veinimõisate poole, leiab, et Liguuria rannikult sisemaale liikudes muutub maastik ja tempo tunduvalt rahulikumaks. Kokkuvõttes tasub viis küla ette planeerida vähemalt üheks täispäevaks, mitte tihendada neid mõne tunni sisse – just liikumisele kuluv aeg rongi ja radade vahel on see, mida kõige sagedamini alahindatakse.